• OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 2251,21%61 555,45
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 2251,21%61 555,45
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
Inimese elusaatust ei määra mitte tema geenid, nahavärv ega päritolu, vaid ikka tema ise oma otsuste ja tegudega, meenutab ajakirjanik Rainer Saad.
Rainer Saad
  • Rainer Saad
  • Foto: Andras Kralla
Viiskümmend aastat tagasi kuulutati Ameerika Ühendriikides president Lyndon Johnsoni ametiajal sõda vaesusele. Johnson ei käinud ühest osariigist teise ega visanud helikopteri pealt inimestele raha, vaid lõi paremad võimalused hariduseks, tervise parandamiseks, eluaseme soetamiseks ja ümberõppeks. Johnson ei andnud seega vaestele kala, vaid ulatas õnge.
Rahaline edu sõltub oma valikutest
Eelmisel sajandil leidis kandepinda ka teooria, et vaesesse perre sündinud lapsel pole majanduslikke väljavaateid, kuna vaesed jäävadki vaesteks just oma vildaka elufilosoofia tõttu. Reagani ajal arvati, et vaesust ei põhjusta mitte töökohtade puudus, madal haridustase ega madalad palgad, vaid just vaeste enda halvad eluharjumused. Süüdistatud on ka vaeseid üksikemasid, kes taastootvat vaesust, sest annavad oma lastele halba majanduslikku eeskuju.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele